Harju Elektri I kvartal kujunes oodatust märksa keerulisemaks ning tulemused ei vastanud ootustele. Aasta alguse tugev tellimusraamat andis alust oodata stabiilset kasvu, kuid reaalsuses pidurdasid mitmed tegurid meie plaanipärast tegevuste kulgu ja mõjutasid võimet tellimusi kokkulepitud ajaraamides täita. Valdavalt oli nõrga majandustulemuse peamiseks põhjuseks tarneahela häired – mitmete materjalide ja komponentide tarned hilinesid või lükati tootjate poolt edasi, mis omakorda põhjustas tellimuste täitmise nihkumise järgmistele perioodidele. Kuigi tellimusraamat on jätkuvalt arvestatav, ei ole kulude kiire vähendamine võimalik ilma riskimata sellega, et ei suudeta hiljem kasvavale nõudlusele piisavalt kiiresti vastata. Kompetentsi hoidmine, meeskonna valmisolek ja võimekus reageerida kõrghooaja saabudes on meie jaoks strateegiliselt kriitilised.
Täiendava välise tegurina mõjutas kvartalit ka Rootsi krooni nõrgenemine – kuna suur osa müügist Rootsi turul toimub kohalikus valuutas, avaldas kursilangus tugevat negatiivset mõju nii äri- kui ka puhaskasumile. Valuutakõikumised ei ole meie kontrolli all, kuid nende mõju kvartalile oli selgelt tuntav.
Aastale tervikuna läheme vastu mõõduka optimismiga, kuid samas ettevaatlikult, sest õhus on mitmeid märke võimalikust uuest kriisist. Nii Eesti kui ka Rootsi üksuste tellimusraamat on keskmisest kõrgem ning pakkumises olevate tellimuste maht annab alust eeldada, et märkimisväärne osa neist realiseerub müügituluks käesoleval majandusaastal. Valdav osa nende ning ka Soome üksuste tulemustest avaldub II ja III kvartalis, mil alustatakse alajaamade tarnetega raamlepingulistele klientidele. Samas tekitavad hilinemised ja pooltoodete kuhjumine tootmispindadel täiendavaid väljakutseid tootmisressursi kasutamisele ja ladustamisele. Ebaühtlane materjalivoog häirib plaanipärast töökorraldust, tekitab ajutisi seiskumisi ja koormab tootmispindu, mis omakorda muudab ressursside juhtimise ja tootmise planeerimise tavapärasest keerukamaks. Paralleelselt püsib probleemina Leedu üksuse madal müük ja sellest tulenev kõrge vaba tootmisvõimsus, mis viitab nii turu väljakutsetele ning paraku ka vajadusele müügitegevuse senisest tõhusama korraldamise järele.
Kuigi tellimuste tühistamisi ei ole seni olnud, on klientide käitumises tajuda ettevaatlikkust. Kindel on aga see, et juba tavapäraseks kujunenud pikkadele tarneaegadele lisandub lähiajal ka materjalide ja komponentide hinnakasv. Tarnijatelt oleme saanud selle kohta esimesi signaale ning uusi hinnakirju. Hinnatõusu edasikandmine klientidele toimub valdavalt raamlepingutes ette nähtud indekseerimise kaudu, kuid pika tellimis- ja tootmistsükli tõttu jõuab selle positiivne mõju tulemustesse alles ühe kuni kahe kvartali pikkuse viitega.
Lähis-Ida geopoliitilised pinged mõjutavad Harju Elektri tegevust peamiselt kaudselt läbi globaalse tarneahela, logistika ja sisendhindade. Ebastabiilsus rahvusvahelistes transpordikanalites pikendab tarneaegu ja tõstab veokulusid, mis omakorda põhjustab komponentide hilinemisi ning projektide edasilükkumist. Sellest tulenevalt võib mõju avalduda müügitulu ajastuses ja kvartaalsete tulemuste suuremas volatiilsuses. Lisaks võib energia, metallide ja muude sisendite hinnatõus suurendada tootmiskulusid. Kuigi meil on teatud ulatuses võimalus sisendhindade muutusi projektides arvesse võtta, siis mõju kasumlikkusele ei pruugi olla otsene ega ühtlane.
Müügitulu ja finantstulemused
Esimeses kvartalis ulatus Harju Elekter Groupi konsolideeritud müügitulu 35,1 (2025 I kv: 37,4) miljoni euroni, jäädes 6,2% alla eelmise aasta sama perioodi tasemele. Müügitulu muutust mõjutasid eelkõige projektipõhiste tarnete ajastuse erinevused, eelmise aasta kõrge võrdlusbaas ning tarneahelahäiretest tingitud tarnete edasilükkumine, mis oli sel perioodil tavapärasest ulatuslikum. Tootmissegment moodustas kvartali müügitulust jätkuvalt valdava osa, ulatudes 32,4 (2025 I kv: 34,5) miljoni euroni ehk 92,3% kontserni kogukäibest.
| Põhinäitajad | 3 kuud | 3 kuud | Muutus | |||
| (EUR´000) | 2026 | 2025 | ||||
| Müügitulu | 35 113 | 37 427 | -6,2% | |||
| Brutokasum | 5 533 | 5 667 | -2,4% | |||
| Ärikasum enne kulumit (EBITDA) | 1 641 | 3 866 | -57,6% | |||
| Ärikasum (EBIT) | 477 | 2 795 | -82,9% | |||
| Perioodi puhaskasum | 19 | 2 636 | -99,3% | |||
| Puhaskasum aktsia kohta (eurot) | 0,00 | 0,14 | -100,0% |
Kontserni äritegevuse kulud moodustasid 2026. aasta esimeses kvartalis 34,5 (2025 I kv: 35,6) miljonit eurot, vähenedes aastaga 3,3%. Kulude langus tulenes eeskätt müüdud toodete ja teenuste kulude vähenemisest, samas kui tegevusmahu ja turuaktiivsuse toetamiseks tehtud kulutused kajastusid turustus- ja üldhalduskulude suurenemises. Kulude struktuur jäi üldjoontes sarnaseks ning suurima osa äritegevuse kuludest moodustasid jätkuvalt tootmisega seotud kulud.
Turustuskulud olid 1,9 (2025 I kv: 1,3) miljonit eurot, suurenedes 45,2%, peamiselt turundus- ja müügiteenuste mahu kasvu tõttu müügi- ja turuaktiivsuse toetamiseks. Sealhulgas osaleti rahvusvahelistel messidel, et tugevdada kontserni nähtavust sihtturgudel ning tutvustada madalpinge jaotusseadmete tootegrupi HECON EVO ja elektriautolaadija Elektra Sense arendusi. Selle tulemusel kasvas turustuskulude määr müügitulust 5,3%-ni (2025 I kv: 3,4%). Üldhalduskulud moodustasid 3,0 (2025 I kv: 2,6) miljonit eurot, suurenedes 16,6%, ning üldhalduskulude määr müügitulust suurenes vastavalt 8,6%-ni (2025 I kv: 6,9%).
Äritegevuse kulude koosseisus moodustas põhivara kulum 1,2 (2025 I kv: 1,1) miljonit eurot. Tööjõukulud kokku ulatusid 10,5 (2025 I kv: 9,5) miljoni euroni ning tööjõukulude määr müügitulust kasvas 30,0%-ni (2025 I kv: 25,5%), millele avaldasid mõju palgakorrektsioonid ja tulemustasud.
Vaatamata väiksemale müügimahule püsis omahinna tase stabiilsena ning brutokasum vähenes mõõdukalt, 2,4%, ulatudes 5,5 (2025 I kv: 5,7) miljoni euroni. Ärikasum (EBIT) oli 0,5 (2025 I kv: 2,8) miljonit eurot ja ärirentaablus 1,4% (2025 I kv: 7,5%). Perioodi puhaskasumiks jäi 19 (2025 I kv: 2,6 miljonit) tuhat eurot ning puhaskasum aktsia kohta oli 0,00 (2025 I kv: 0,14) eurot.
Põhitegevusala ja turud
Kontserni 2026. aasta esimese kvartali müügitulu turgude lõikes tugines eeskätt müügikasvule Põhja-Euroopa sihtturgudel, samal ajal kui müük vähenes osal projektipõhistel Kesk-Euroopa turgudel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Suurima müügitulu kasvu panuse andsid sealjuures Rootsi ja Eesti. Rootsis suurenes müügitulu 6,3 (2025 I kv: 4,9) miljoni euroni ehk 28,4%, mida toetasid üksikute suuremate projektide realiseerumine ning kasvav nõudlus alajaamade järele, kus elektrivõrkude investeeringute mahud on hakanud taastuma. Eesti turul kasvas müügitulu 5,6 (2025 I kv: 4,8) miljoni euroni ehk 16,2%, mille taga olid eeskätt jaotusvõrkudega seotud tellimused ning stabiilne nõudlus kontserni põhitootegruppides.
Suurimal sihtturul Soomes teeniti 13,1 (2025 I kv: 12,9) miljonit eurot müügitulu. Soome turu osakaal kontserni kvartali müügitulust moodustas 37,4% ning müügi mõõdukat suurenemist aastases võrdluses toetasid stabiilsed tarned valdavalt komplektalajaamade ja madalpinge jaotusseadmete osas.
Norra ja Saksamaa turgudel vähenes müük võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Norras ulatus müügitulu 4,2 (2025 I kv: 6,9) miljoni euroni. Saksamaa turul langes müügitulu 1,1 (2025 I kv: 6,5) miljoni euroni. Mõlema turu müügitulu vähenemine oli seotud eelkõige eelmise aasta kõrge võrdlusbaasi, suurprojektide ajastuse nihkumise ning projektipõhise müügistruktuuriga.
Muudel turgudel mõjutas 2026. aasta esimeses kvartalis müügitulu muutust eeskätt uute turgude lisandumine ja müügimahu kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Märkimisväärne müük saavutati Taani turul, kus müügitulu ulatus 2,2 (2025 I kv: 0,0) miljoni euroni, ning Belgias, kus müük kasvas 0,6 (2025 I kv: 0,0) miljoni euroni, olles mõlemal juhul seotud projektipõhiste ühekordsete tarnetega. Samuti suurenes müügitulu Hollandis, kasvades 1,2 (2025 I kv: 0,8) miljoni euroni.
Investeeringud
Kontsern investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 1,7 (2025 I kv: 0,8) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvara-investeeringutesse 0,02 (2025 I kv: 0,1), materiaalsesse põhivarasse 1,3 (2025 I kv: 0,3) ja immateriaalsesse põhivarasse 0,4 (2025 I kv: 0,4) miljonit eurot.
Suurem osa investeeringutest materiaalsesse põhivarasse oli seotud Eesti tütarettevõtte tootmisüksuse laiendamisega, kus jätkus Keila tehase uue tootmishoone ehitus. Käesoleva aasta oktoobris valmiv 4 000 m² suurune kaasaegne tootmishoone suurendab kontserni tootmispinda 28 000 m²-ni ning loob täiendavaid kõrge lisandväärtusega inseneri- ja tootmistöökohti. Lisaks hõlmasid investeeringud tootmistehnoloogiliste seadmete soetamist, et toetada tootmismahu kasvu ja tõhusust.
Investeeringud immateriaalsesse põhivarasse olid seotud peamiselt arendustegevusega, sealhulgas uue põlvkonna elektriautolaadija Elektra arendamisega ning kontserni digilahenduste täiustamisega, sh kodulehe arendusega.
Aruandekuupäeva seisuga ulatus pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus 27,2 (31.12.25: 27,2) miljoni euroni.
Aktsia
Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 5,60 euro tasemel.
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Auditeerimata
| (EUR´000) | 31.03.2026 | 31.12.2025 | |
| VARAD | |||
| Käibevarad | |||
| Raha ja raha ekvivalendid | 1 834 | 1 545 | |
| Nõuded ostjatele ja muud nõuded | 34 111 | 46 654 | |
| Ettemaksed | 2 115 | 1 209 | |
| Varud | 22 447 | 19 896 | |
| Käibevara kokku | 60 507 | 69 304 | |
| Põhivara | |||
| Edasilükkunud tulumaksu vara | 137 | 142 | |
| Pikaajalised finantsinvesteeringud | 27 227 | 27 225 | |
| Pikaajalised nõuded | 2 | 9 | |
| Kinnisvarainvesteeringud | 27 856 | 28 228 | |
| Materiaalne põhivara | 33 799 | 33 273 | |
| Immateriaalne põhivara | 10 139 | 9 880 | |
| Põhivara kokku | 99 160 | 98 757 | |
| VARAD KOKKU | 159 667 | 168 061 | |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL | |||
| Kohustused | |||
| Võlakohustused | 13 477 | 15 452 | |
| Ostjate ettemaksed | 5 815 | 15 326 | |
| Võlad tarnijatele ja muud võlad | 22 332 | 19 670 | |
| Maksuvõlad | 3 330 | 3 324 | |
| Lühiajalised eraldised | 290 | 336 | |
| Lühiajalised kohustused kokku | 45 244 | 54 108 | |
| Võlakohustused | 15 072 | 15 072 | |
| Edasilükkunud tulumaksu kohustus | 20 | 20 | |
| Pikaajalised kohustused | 15 092 | 15 092 | |
| Kohustused kokku | 60 336 | 69 200 | |
| Omakapital | |||
| Aktsiakapital | 11 706 | 11 672 | |
| Ülekurss | 3 619 | 3 410 | |
| Reservid | 22 532 | 22 397 | |
| Jaotamata kasum | 61 474 | 61 382 | |
| Omakapital kokku | 99 331 | 98 861 | |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 159 667 | 168 061 |
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE
| (EUR´000) | 3 kuud 2026 | 3 kuud 2025 | |
| Müügitulu | 35 113 | 37 427 | |
| Müüdud toodete ja teenuste kulud | -29 580 | -31 760 | |
| Brutokasum | 5 533 | 5 667 | |
| Turustuskulud | -1 866 | -1 285 | |
| Üldhalduskulud | -3 008 | -2 580 | |
| Muud äritulud | 85 | 1 024 | |
| Muud ärikulud | -267 | -31 | |
| Ärikasum | 477 | 2 795 | |
| Finantstulud | 65 | 633 | |
| Finantskulud | -531 | -284 | |
| Kasum enne maksustamist | 11 | 3 144 | |
| Tulumaks | 8 | -508 | |
| Perioodi puhaskasum | 19 | 2 636 | |
| Puhaskasum aktsia kohta | |||
| Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) | 0,00 | 0,14 | |
| Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) | 0,00 | 0,14 |
KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
| (EUR´000) | 3 kuud 2026 | 3 kuud 2025 | |
| Perioodi puhaskasum | 19 | 2 636 | |
| Muu koondkasum | |||
| Kirjed, mis hiljem võib klassifitseerida kasumiaruandesse | |||
| Valuutakursi vahed välisettevõtte ümberarvestusel | 205 | -588 | |
| Kirjed, mida hiljem ei klassifitseerita kasumiaruandesse | |||
| Finantsvara ümberhindlus | 3 | -5 | |
| Perioodi muu koondkasum (-kahjum) kokku | 208 | -593 | |
| Perioodi koondkasum kokku | 227 | 2 043 |
Priit Treial
Juhatuse liige/Finantsjuht
Tel 674 7400
priit.treial@harjuelekter.com
Manus
