Tegevusaruanne
Juhatuse esimehe kokkuvõte
Tallinna Vesi 2018. aasta teise kvartali finants- ja tootmistulemused olid taas väga head.
Finantstulemused
Seoses vee- ja reoveeteenuste müügimahtude suurenemise ning ehitustegevuse tulude kasvuga kasvas grupi müügitulu 2018. aasta teises kvartalis 8,5%, ulatudes 15,98 miljoni euroni. Mahtude suurenemise taga oli ühelt poolt kuivem ilm, teisalt aga ühekordsed muutused mitmete äriklientide tarbimises. Eraklientide müügitulu kasvas 1,8% ja äriklientide müügitulu 6,4%.
Grupi puhaskasum oli 5,45 miljonit eurot, mis on 28,3% rohkem kui 2017. aasta samal perioodil. Kasumit mõjutas peamiselt dividendidega seotud tulumaksu kulu vähenemine.
Suurepärased tootmistulemused
Joogivee kvaliteet püsis 2018. aasta teises kvartalis hea. Tarbija kraanist võetud proovide vastavus nõuetele oli 100%. Meile teeb rõõmu ka see, et keskmine veekatkestus kestis teises kvartalis vaid 3 tundi ja 17 minutit kinnistu kohta.
Lekete tase veevõrgus püsib madal. Kuigi võrreldes eelmise aastaga lekete tase teises kvartalis pisut kasvas ja oli 13%, on sel aastal seni saavutatud tulemus siiski väga hea.
Teises kvartalis uuendasime oma klientidele antud lubadusi. Meie lubadused on seotud kvaliteetse joogivee pakkumise, ümbritsevast keskkonnast hoolimise, klientide pöördumistele vastamise kiiruse, arvelduse täpsuse ja kokkulepetest kinnipidamisega. Juhul, kui me ei suuda antud lubadusi täita, oleme otsustanud klientidele omal initsiatiivil rahalist hüvitist maksta.
Uuringufirma Kantar Emor viib regulaarselt läbi Tallinna Vee klientide rahulolu uuringut. Teises kvartalis oli kliendirahulolu 5 punkti skaalal 4,1, mis on taas väga hea tulemus.
Vähenenud on ka kanalisatsiooniprobleemide hulk. Ummistuste arv langes aasta esimesel kuuel kuul koguni 25% ehk eelmise aasta kuue kuu 393 ummistuselt 295 ummistusele. Tallinna Vesi jätkab elanikkonna teadlikkuse tõstmist, et vähendada kanalisatsiooni sattuva olmeprügi hulka.
2018. aasta teises kvartalis vastas Paljassaare reoveepuhastusjaamas puhastatud heitvesi kõigile esitatud nõuetele.
Auhinnatud saavutused
Oleme uhked kõrge taseme üle kõiges, mida teeme. Taas tunnustati meid Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi kõrgeima, see tähendab kuldmärgisega. Sedavõrd hea tulemuse saavutamine üleriigiliselt tunnustatud indeksis annab tunnistust meie süsteemsest lähenemisest sotsiaalse vastutustundlikkuse teemadele.
Samuti nimetasid Kantar Emori poolt läbi viidud eelistatuimate tööandjate uuringus osalejad Tallinna Vett ühe ihaldusväärseima tööandjana. Loodame, et üha enam noori inimesi otsustab omandada hariduse mõnel vee-ettevõtte tegevusega seonduval erialal.
Samuti tunnustati ettevõtet Tihase kollektori rekonstrueerimise eest rahvusvahelisel insenerlahenduste konkursil „Ground Engineering Awards“, kus saime esikoha parima rahvusvahelise projekti kategoorias. Soovin tänada meie partnereid, eriti United Utilities’t ja Lemmikäinen Eesti AS-i. Suurepärane koostöö on sedavõrd keerukate projektide õnnestumisel võtmetähtsusega.
Tariifitaotlus
Vahetult enne aasta lõppu langetas Riigikohus otsuse tariifivaidluses Tallinna Vee ja Konkurentsiameti vahel. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna peab nüüd kinnitama Konkurentsiamet lähtuvalt enda metoodikast. Tallinna Vesi esitas taotluse uute tariifide kinnitamiseks Konkurentsiametile 28. veebruaril 2018. a. Ettevõtte poolt tariifitaotluses esitatud hinnad on ligilähedased täna kehtivatele vee- ja kanalisatsiooniteenuste hindadele, mis on püsinud muutumatuna 2010. aastast.
Tegu on Tallinna Vee jaoks esimese tariifitaotlusega, mis on koostatud Konkurentsiameti soovitusliku metoodika alusel. Kinnitamisprotsess on käimas ja hetkel on ebaselge, millal uued tariifid kinnitatakse.
Tallinna Vesi ootab jätkuvalt lõplikku otsust rahvusvahelisest arbitraažikohtust, mis peab otsustama, kas investorite huve on kahjustatud ja kas kahju tuleks kompenseerida.
2018. AASTA KUUE KUU TOOTMISTULEMUSED
| Tulemused | Ühik | 2018 | 2017 | 2016 | |||
| Tarbija kraanist võetud veeproovide vastavus nõuetele | % | 99,9 | 99,9 | 99,9 | |||
| Veekadu jaotusvõrgus | % | 14,1 | 13,3 | 16,2 | |||
| Keskmine veekatkestuse kestvus kinnistu kohta tundides | H | 3,28 | 3,25 | 3,54 | |||
| Kanalisatsioonitorustike ummistuste arv | Arv | 295 | 393 | 367 | |||
| Kanalisatsioonitorustike purunemiste arv | Arv | 50 | 72 | 52 | |||
| Reovee puhastamise vastavus keskkonnanõuetele | % | 100,0 | 100,0 | 100,0 | |||
| Kirjalike kaebuste arv | Arv | 69 | 17 | 21 | |||
| Kliendikontaktide arv veekvaliteedi teemal | Arv | 101 | 70 | 48 | |||
| Kliendikontaktide arv veesurve teemal | Arv | 183 | 146 | 157 | |||
| Kliendikontaktide arv ummistuste ja sademevee ära juhtimise teemal | Arv | 516 | 539 | 569 | |||
| Kirjalike kontaktidele vastamine vähemalt 2 tööpäeva jooksul | % | 100,0 | 100,00 | 99,1 | |||
| Lubaduste mittetäitmise arv | Arv | 31 | 3 | 2 | |||
| Planeerimata veekatkestustest teavitamine vähemalt 1 tund enne katkestust | % | 94,4 | 100,0 | 97,9 |
KOKKUVÕTE 2018. AASTA 2. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSTEST
Kontserni müügitulu oli 2018. aasta 2. kvartalis 15,98 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 8,5% ehk 1,25 miljonit eurot.
2018. aasta 2. kvartali brutokasum oli 8,90 miljonit eurot, suurenedes 4,3% ehk 0,37 miljonit eurot. Brutokasumi suurenemine on seotud joogivee- ja reoveeteenuste müügitulude suurenemisega, millele aitasid kaasa kõrgem ehitusteenustega seotud kasum ning kahanenud elektrikulud ja kulum. Seda tasakaalustasid suurenenud tööjõu- ning varade hoolduse ja remondikulud.
Ettevõtte ärikasum oli 7,54 miljonit eurot, suurenedes 4,9% ehk 0,36 miljonit eurot, peamiselt tänu eelpool mainitud muutustele brutokasumis.
2018. aasta 2. kvartali puhaskasum oli 5,47 miljonit eurot, suurenedes 28,3% ehk 1,21 miljonit eurot. Seda mõjutasid peamiselt madalamad dividendidega seotud tulumaksu kulu, mida täiendasid eelpool mainitud muutused ärikasumis ning veidi suuremad finantskulud. Finantskulude muutust mõjutas peamiselt 2018. aasta 2. kvartalis toimunud madalam positiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses võrreldes positiivse muutusega 2017. aasta samal perioodil. 2018. ja 2017. aasta 2. kvartali puhaskasum ilma SWAP lepingute ümberhindlusest tulenevate muutusteta oli vastavalt 5,39 miljonit eurot ja 4,10 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 31,3% ehk 1,29 miljonit eurot.
PÕHILISED FINANTSNÄITAJAD
| miljon EUR, v.a suhtarvud | 2.kvartal | Muutus 2018/2017 | | 6 kuud | Muutus 2018/2017 | ||||||||
| 2018 | 2017 | 2016 | 2018 | 2017 | 2016 | ||||||||
| Müügitulu | 15,98 | 14,73 | 14,50 | 8,5% | 30,06 | 28,51 | 28,87 | 5,4% | |||||
| Brutokasum | 8,90 | 8,53 | 8,30 | 4,3% | 17,22 | 16,73 | 16,64 | 2,9% | |||||
| Brutokasumi marginaal % | 55,68 | 57,89 | 57,27 | -3,8% | 57,29 | 58,70 | 57,64 | -2,4% | |||||
| Ärikasum | 7,54 | 7,18 | 5,84 | 4,9% | 14,34 | 13,67 | 12,47 | 4,9% | |||||
| Ärikasum - põhiäri | 7,35 | 7,06 | 5,69 | 4,2% | 14,08 | 13,53 | 12,23 | 4,1% | |||||
| Ärikasumi marginaal % | 47,18 | 48,78 | 40,29 | -3,3% | 47,70 | 47,95 | 43,21 | -0,5% | |||||
| Kasum enne tulumaksustamist | 7,27 | 6,96 | 5,27 | 4,4% | 13,80 | 13,32 | 10,91 | 3,6% | |||||
| Maksustamiseelse kasumi marginaal % | 45,47 | 47,25 | 36,38 | -3,8% | 45,91 | 46,72 | 37,80 | -1,7% | |||||
| Puhaskasum | 5,47 | 4,26 | 0,77 | 28,3% | 12,00 | 10,62 | 6,41 | 13,0% | |||||
| Puhaskasumi marginaal % | 34,20 | 28,92 | 5,34 | 18,3% | 39,92 | 37,25 | 22,21 | 7,2% | |||||
| Vara puhasrentaablus % | 2,32 | 1,96 | 0,37 | 18,3% | 5,16 | 4,95 | 3,10 | 4,3% | |||||
| Kohustiste osatähtsus koguvarast % | 61,64 | 58,54 | 62,06 | 6,0% | 61,64 | 58,54 | 62,06 | 5,3% | |||||
| Omakapitali puhasrentaablus % | 5,97 | 4,61 | 0,90 | 29,7% | 13,60 | 11,89 | 7,70 | 14,4% | |||||
| Lühiajaliste kohustiste kattekordaja | 5,00 | 3,70 | 2,63 | 35,1% | 5,00 | 3,70 | 2,63 | 35,1% | |||||
| Maksevõime kordaja | 4,96 | 3,65 | 2,60 | 35,9% | 4,96 | 3,65 | 2,60 | 35,9% | |||||
| Investeeringud põhivarasse | 2,21 | 1,30 | 3,73 | 70,2% | 3,07 | 3,51 | 5,73 | -12,6% | |||||
| Dividendide väljamaksmise määr %* | na | 99,72 | 58,73 | na | na | 99,72 | 58,73 | na | |||||
Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügitulu
Ärikasumi marginaal – ärikasum / müügitulu
Puhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügitulu
Vara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokku
Kohustiste osatähtsus koguvarast – kohustised kokku / vara kokku
Omakapitali puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine omakapital kokku
Lühiajaliste kohustiste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustised
Maksevõime kordaja – (käibevara – varud) / lühiajalised kohustised
* Dividendide väljamaksmise määr – dividendid aastas kokku / aasta puhaskasum kokku
Põhitegevus – vee ja kanalisatsiooniga seotud, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine, ehitus- ja asfalteerimisteenused, lootusetud nõuded
2018. AASTA 2. KVARTALI MAJANDUSTULEMUSED
KOONDKASUMIARUANNE
MÜÜGITULUD
Kuna ettevõtte tariifid olid 2018. aasta teises kvartalis külmutatud 2010. aasta tasemel, sõltus põhitegevuse tulu, s.o veemüügi- ja reoveeteenuste müügist teenitud tulu, muutus täiel määral tarbimisest. Põhitegevust ei mõjuta sesoonsus peaaegu üldse. Ettevõte ei eelda tarbimises olulist muutust ka tulevikus. Senine müügitulu kasv olnud rahulik ning seda eeldatakse jätkuvat.
2017. aasta lõpus langetas Riigikohus ettevõtte kassatsioonkaebuse osas negatiivse otsuse, mille tulemusena kooskõlastatakse edaspidi ettevõtte põhiteenuste hinnad Konkurentsiameti (edaspidi KA) metoodika alusel. 28. veebruaril 2018. aastal esitas ettevõte Tallinna ja Saue piirkonna tariifitaotluse. Taotletud veeteenuse ning reovee ära juhtimise ja puhastamise teenuse hinnad olid sarnased hetkel kehtivatele tariifidele. Ettevõte esitas täiendatud tariifitaotluse 2. mail 2018. 4. maist alustas KA taotluse läbi vaatamist ja on küsinud teise kvartali jooksul ettevõttelt täiendavaid küsimusi, millele vastati tähtaegselt. 13. juulil alustas KA seoses tariifitaotlusega haldusmenetlust ja on andnud ettevõttele aega vastamiseks kirjale 13. augustini. Samuti teavitas KA ettevõtet, et nad on pikendanud menetluse aega 30 päevalt 90 päevale alates nõuetekohaselt esitatud taotluse esitamisest seoses tariifitaotluse töömahukusega. Käesoleval hetkel on KA kulutanud tariifitaotluse menetlusele 21 päeva. Piirkonnas kinnitatud ja rakendatavad uued hinnad selguvad peale kogu protsessi läbimist ning kui KA on uued hinnad heaks kiitnud.
Kontserni müügitulu oli 2018. aasta 2. kvartalis 15,98 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8,5% ehk 1,25 miljonit eurot. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi- ning reoveeteenuste tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 83,5%. Müügituludest 5,5% tuli Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ning tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasust, 9,8% tuludest tuli ehitus- ja asfalteerimisteenustest ning 1,1% muudest töödest ja teenustest. Ehitus- ja asfalteerimisteenuste tulud on sesoonsemad ning Kontsern otsib jätkuvalt võimalusi, et neid tulusid hoida ning kasvatada.
| 2. kvartal | Muutus 2018/2017 | ||||||
| tuhat EUR | 2018 | 2017 | 2016 | EUR | % | ||
| Müük eraisikutele, sh: | 6 427 | 6 313 | 6 200 | 14 | 1,8% | ||
| Veemüügiteenus | 3 547 | 3 470 | 3 410 | 77 | 2,2% | ||
| Reoveeteenus | 2 880 | 2 843 | 2 790 | 37 | 1,3% | ||
| Müük juriidilistele isikutele sh: | 5 525 | 5 193 | 5 070 | 332 | 6,4% | ||
| Veemüügiteenus | 3 083 | 2 877 | 2 831 | 206 | 7,2% | ||
| Reoveeteenus | 2 442 | 2 316 | 2 239 | 126 | 5,4% | ||
| Müük teeninduspiirkonnavälistele aladele, sh: | 1 181 | 1 102 | 1 101 | 79 | 7,2% | ||
| Veemüügiteenus | 370 | 339 | 346 | 31 | 9,1% | ||
| Reoveeteenus | 733 | 692 | 686 | 41 | 5,9% | ||
| Sademeveeteenus | 78 | 71 | 69 | 7 | 9,9% | ||
| Ülereostustasu | 216 | 258 | 211 | -42 | -16,3% | ||
| Veemüügi ja reoveeteenuse tulud kokku | 13 349 | 12 866 | 12 582 | 483 | 3,8% | ||
| Sademevee kogumise ja puhastamise ja tuletõrjehüdrantide teenus | 881 | 839 | 924 | 42 | 5,0% | ||
| Ehitusteenus, projekteerimine ja asfalteerimine | 1 569 | 864 | 827 | 705 | 81,6% | ||
| Muud tööd ja teenused | 180 | 159 | 164 | 21 | 13,2% | ||
| PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU | 15 979 | 14 728 | 14 497 | 1 251 | 8,5% | ||
Veemüügi ja reoveeteenuse müügitulu oli 13,35 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2017. aasta 2. kvartaliga 3,8% ehk 0,48 miljonit eurot, tulenevalt järgmistest muutustest müügimahtudes:
- Põhitegevuspiirkonna eraklientide müügitulu suurenes 1,8% võrra 6,43 miljoni euroni. Eraklientide tarbimismahtude kasv on seotud peamiselt kortermajade segmendiga, mis on ühtlasi meie suurim erakliendigrupp, ning mida täiendas eramajade segmendi veetarbimise kasv, kuna kevad on olnud väga kuiv.
- Põhitegevuspiirkonna äriklientide müügitulu kasvas 6,4% võrra 5,52 miljoni euroni. Suurenemine on seotud peamiselt tööstus- ja muude äriklientide sektori müügi kasvuga, mis tulenesid ühekordsetest tarbimistest.
- Müük klientidele väljaspool põhitegevuspiirkonda kasvas 7,2% võrra 1,18 miljoni euroni. Selle põhjustas peamiselt veemüügi- ja reoveeteenuste müügitulude suurenemine erinevates ümberkaudsetest piirkondades.
- Saadud ülereostustasud langesid 16,3% võrra 0,22 miljoni euroni.
Põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüdrantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise tulud olid 2018. aasta 2. kvartalis 0,88 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 5,0% ehk 0,04 miljonit eurot, mille põhjustasid peamiselt 3,5% võrra suuremad sademevee kogused.
Ehitus-, projekteerimis- ja asfalteerimisteenuste müük oli 1,57 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 81,6% ehk 0,71 miljonit eurot. Suurenemise peamiseks põhjuseks oli torustike ehitusega seotud tulude kasv 2018. aasta 2. kvartalis.
MÜÜDUD TOODETE JA TEENUSTE KULU NING BRUTOKASUM
Müüdud toodete ja teenuste kulu oli 2018. aasta 2. kvartalis 7,08 miljonit eurot, suurenedes 14,2% ehk 0,88 miljonit eurot võrreldes 2017. aasta sama perioodiga. Kasvu mõjutasid peamiselt kõrgemad ehitus- ja asfalteerimisteenustega seotud kulud ning tööjõu- ja varade hoolduse ja remondikulud, mida tasakaalustasid elektrikulude ning kulumi kahanemine.
| 2. kvartal | Muutus 2018/2017 | ||||||
| tuhat EUR | 2018 | 2017 | 2016 | EUR | % | ||
| Vee erikasutusõiguse tasu | -303 | -292 | -283 | -11 | -3,8% | ||
| Kemikaalid | -346 | -352 | -285 | 6 | 1,7% | ||
| Elekter | -698 | -777 | -728 | 79 | 10,2% | ||
| Saastetasu | -233 | -201 | -235 | -32 | -15,9% | ||
| Otsesed tootmiskulud kokku | -1 580 | -1 622 | -1 531 | 42 | 2,6% | ||
| Tööjõukulu | -1 631 | -1 479 | -1 470 | -152 | -10,3% | ||
| Kulum | -1 268 | -1 360 | -1 591 | 92 | 6,8% | ||
| Ehitusteenus, projekteerimine ja asfalteerimine | -1,359 | -735 | -675 | -624 | -84,9% | ||
| Muud kulud | -1 244 | -1 006 | -928 | -238 | -23,7% | ||
| Muud müüdud toodete ja teenuste kulud kokku | -5 502 | -4 580 | -4 664 | -922 | -20,1% | ||
| Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku | -7 082 | -6 202 | -6 195 | -880 | -14,2% | ||
Otsesed tootmiskulud kokku (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasu) olid 1,58 miljonit eurot, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,6% ehk 0,04 miljonit eurot. Muutus otsestes tootmiskuludes tulenes hindade ja toodangumahtude muutuste koosmõjust, mis mõjutasid toodete ja teenuste kulusid koos järgmiste täiendavate teguritega:
- Vee-erikasutustasud suurenesid 3,8% võrra 0,30 miljoni euroni, seda peamiselt seoses 3,5% võrra suuremate ammutatud vee mahtudega.
- Kemikaalikulud veidi vähenesid 1,7% võrra 0,35 miljoni euroni, peamiselt tänu madalamatele reoveepuhastusprotsessis saasteainete eemaldamiseks kasutatavate metanooli ja koagulandi kogustele, mida tasakaalustas suurenenud muda välja võtmiseks kasutatava polümeeri kogused, mõjud kuludele olid vastavalt +0,01 miljonit eurot, +0,02 miljonit eurot ja -0,01 miljonit eurot. Reoveepuhastusprotsessi kemikaalikulude vähenemist tasakaalustas halvast toorvee kvaliteedist tingitud koagulandi ja kloori koguste kasv veepuhastusprotsessis ning kõrgemad kloori ja koagulandi hinnad, mille mõju kuludele kokku oli mõlemal vastavalt -0,01 miljonit eurot.
- Elektrikulud vähenesid 10,2% võrra 0,70 miljoni euroni, seda peamiselt seoses keskmiselt 12,8% võrra langenud elektrihindadele (muu hulgas võrgutasud), mille mõju kuludele oli 0,11 miljonit eurot. Hindadest tulenevat madalamat kulu tasakaalustasid suurenenud toodangumahud nii vee- kui reoveepuhastuse protsessides, mõju kuludele oli 0,03 miljonit eurot.
- Saastetasukulud suurenesid 15,9% võrra 0,23 miljoni euroni, seda peamiselt tänu suurenenud reostuskoormustele ja 2,9% võrra suurematele heitveekogustele, mille mõjud olid vastavalt -0,02 miljonit eurot ja -0,01 miljonit eurot.
Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja asfalteerimisteenused ja muud kulud) ulatusid 5,50 miljoni euroni, suurenedes 20,1% ehk 0,92 miljonit eurot. Kasv tulenes peamiselt kõrgematest ehitus- ja asfalteerimise teenustega seotud kuludest ning suurematest tööjõu ja varade hoolduse kulust, mida tasakaalustas kulumi kahanemine. Ehitus- ja asfalteerimisteenuste kulude kasv 84,9% võrra 1,36 miljoni euroni oli seotud varem mainitud kõrgemate ehitusteenuste tuludega ning projektipõhiste muutustega. Tööjõukulude kasv 10,3% võrra 1,63 miljoni euroni on seotud kõikide töötajate palgamuudatusega alates aasta algusest THI kasv võrra ning suuremast töökoormusest, mida täiendasid muutused boonuste reservis 2. kvartalis 2018. 21,4% ehk 0,14 miljonit eurot kõrgemad varade hoolduse ja remondi kulud olid peamiselt seotud reoveepuhastusprotsessi erinevate hoolduse ja remonditööde ajastamisega. Kulumi kahanemine 6,8% võrra 1,27 miljoni euroni võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tulenes peamiselt madalamast mehhanismide ja seadmete kulumist.
Kõigi nimetatud mõjude tulemusena oli Kontserni brutokasum 2018. aasta 2. kvartalis 8,90 miljonit eurot, suurenedes 4,3% ehk 0,37 miljoni euro võrra, võrreldes 8,53 miljoni euro suuruse brutokasumiga 2017. aasta samal perioodil.
ÜLDHALDUS- JA TURUSTUSKULUD
Üldhaldus- ja turustuskulud jäid suhteliselt stabiilseks ulatudes 1,31 miljoni euroni.
ÄRIKASUM
Eelnevate tegurite koosmõjul ulatus Kontserni ärikasum 2018. aasta 2. kvartalis 7,54 miljoni euroni, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 4.9% ehk 0,36 miljonit eurot. Kontserni ärikasum põhitegevusest oli 7,35 miljonit eurot, suurenedes 4,2% ehk 0,29 miljonit eurot võrreldes 2017. aasta sama perioodiga.
FINANTSKULUD
Kontserni neto finantskulud olid 0,27 miljonit eurot, võrreldes 0,23 miljoni euro suuruse neto finantskuluga 2017. aasta 2. kvartalis. Suurenenud kulude peamiseks põhjuseks oli madalam positiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning madalam intressikulu, mille mõjud olid vastavalt -0,08 miljonit eurot ja +0,03 miljonit eurot.
Ettevõte on maandanud enamus ujuva intressiga laenude intressiriske SWAP-lepingutega. Laenudest on SWAP-lepingud sõlmitud 75 miljonile eurole ja ülejäänud 20 miljoni euro suurusel laenusummal on ujuv intress. Hetkel on SWAP-lepingute hinnanguline õiglane väärtus negatiivne, kogusummas 0,59 miljonit eurot. 2018. aasta 2. kvartalis oli laenude efektiivne intressimäär (k.a SWAP-intressid) 1,46%, mille tulemusel olid intressikulud 0,35 miljonit eurot, 2017. aasta 2. kvartalis olid vastavad näitajad 1,61% ja 0,39 miljonit eurot.
MAKSUSTAMISEELNE KASUM JA PUHASKASUM
Kontserni maksustamiseelne kasum 2018. aasta 2. kvartalis oli 7,27 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2017. aasta sama ajaga 4,4% ehk 0,31 miljonit eurot. Kontserni puhaskasum 2018. aasta 2. kvartalis oli 5,47 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2017. aasta 2. kvartaliga 28,3% ehk 1,21 miljonit eurot, olles mõjutatud madalamatest dividendimaksega seotud tulumaksu kuludest, mille mõju oli 0,09 miljonit eurot. Elimineerides SWAP-lepingute õiglase väärtuse muutuse mõju, oleks Kontserni puhaskasum 2018. ja 2017. aasta 2. kvartalis olnud vastavalt 5,39 miljonit eurot ja 4,10 miljonit eurot, suurenedes 31,3% ehk 1,22 miljonit eurot.
2018. AASTA KUUE KUU MAJANDUSTULEMUSED
KOONDKASUMIARUANNE
MÜÜGITULUD
2018. aasta 6 kuu Kontserni müügitulu oli 30,06 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4% ehk 1,55 miljonit eurot. 2018. aasta 6 kuu veemüügi ja reoveeteenuse müügitulu oli 26,21 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2017. aasta sama ajaga 2,4% ehk 0,62 miljonit eurot. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi- ning reoveeteenuste tulu nii põhiteeninduspiirkonnas kui sellest väljaspool moodustas kogu Kontserni müügitulust 87,2%. Müügituludest 5,6% tuli Tallinna linnalt saadavast sademevee kogumise süsteemide ning tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasust, 6,2% tuludest tuli ehitus- ja asfalteerimisteenustest ning 1,0% muudest töödest ja teenustest.
| 6 kuud | Muutus 2018/2017 | ||||||
| tuhat EUR | 2018 | 2017 | 2016 | EUR | % | ||
| Müük eraisikutele, sh: | 12 855 | 12 660 | 12 538 | 195 | 1,5% | ||
| Veemüügiteenus | 7 079 | 6 960 | 6 895 | 119 | 1,7% | ||
| Reoveeteenus | 5 776 | 5 700 | 5 643 | 76 | 1,3% | ||
| Müük juriidilistele isikutele sh: | 10 667 | 10 256 | 9 952 | 411 | 4,0% | ||
| Veemüügiteenus | 5 867 | 5 648 | 5 504 | 219 | 3,9% | ||
| Reoveeteenus | 4 800 | 4 608 | 4 448 | 192 | 4,2% | ||
| Müük teeninduspiirkonnavälistele aladele, sh: | 2 293 | 2 210 | 2 230 | 83 | 3,8% | ||
| Veemüügiteenus | 704 | 669 | 654 | 35 | 5,2% | ||
| Reoveeteenus | 1 421 | 1 375 | 1 355 | 46 | 3,3% | ||
| Sademeveeteenus | 168 | 166 | 221 | 2 | 1,2% | ||
| Ülereostustasu | 397 | 468 | 382 | -71 | -15,2% | ||
| Veemüügi ja reoveeteenuse tulud kokku | 26 212 | 25 594 | 25 102 | 618 | 2,4% | ||
| Sademevee kogumise ja puhastamise ja tuletõrjehüdrantide teenus | 1 677 | 1 580 | 1 870 | 97 | 6,1% | ||
| Ehitusteenus, projekteerimine ja asfalteerimine | 1 853 | 1 045 | 1 588 | 808 | 77,3% | ||
| Muud tööd ja teenused | 314 | 290 | 306 | 24 | 8,3% | ||
| PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU | 30 056 | 28 509 | 28 866 | 1 547 | 5,4% | ||
2018. aasta 6 kuuga kasvas põhitegevuspiirkonna eraklientide müügitulu 1,5% võrra 12,86 miljoni euroni ning äriklientide müügitulu 4,0% võrra 10,67 miljoni euroni. Eraklientide tarbimismahtude kasv on seotud peamiselt kortermajade segmendiga, mis on ühtlasi meie suurim erakliendigrupp, ning mida täiendas eramajade segmendi tarbimise kasv 2018. aasta 2. kvartalis, kuna kevad on olnud väga kuiv. Äriklientide müügitulu kasv on seotud eelkõige tööstus- ja muude äriklientide sektori müügi kasvuga 2018. aasta 2. kvartalis. Müük klientidele väljaspool põhitegevuspiirkonda kasvas 3,8% võrra 2,29 miljoni euroni, olles peamiselt mõjutatud suurenenud veemüügi- ja reoveeteenuste müügituludest. Saadud ülereostustasud kahanesid 15,2% võrra 0,40 miljoni euroni.
Põhitegevuspiirkonna sademevee- ja tuletõrjehüdrantide süsteemi käigus hoidmise ja hooldamise tulud olid 2018. aasta 6 kuuga 1,68 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 6,1% ehk 0,10 miljonit eurot, mille põhjustasid peamiselt 8,9% võrra suuremad sademevee kogused.
Ehitus-, projekteerimis- ja asfalteerimisteenuste müük oli 1,85 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 77,3% ehk 0,81 miljonit eurot. Suurenemise peamiseks põhjuseks oli torustike ehitusega seotud tulude kasv 2018. aasta 2. kvartalis.
MÜÜDUD TOODETE JA TEENUSTE KULU NING BRUTO -JA ÄRIKASUM
| 6 KUUD | Muutus 2018/2017 | ||||||
| tuhat EUR | 2018 | 2017 | 2016 | EUR | % | ||
| Vee erikasutusõiguse tasu | -594 | -588 | -575 | -6 | -1,0% | ||
| Kemikaalid | -781 | -685 | -627 | -96 | -14,0% | ||
| Elekter | -1 457 | -1 630 | -1 538 | 173 | 10,6% | ||
| Saastetasu | -511 | -493 | -571 | -18 | -3,7% | ||
| Otsesed tootmiskulud kokku | -3 343 | -3 396 | -3 311 | 53 | 1,6% | ||
| Tööjõukulu | -3 224 | -2 900 | -2 888 | -324 | -11,2% | ||
| Kulum | -2 551 | -2 711 | -3 023 | 160 | 5,9% | ||
| Ehitusteenus, projekteerimine ja asfalteerimine | -1 600 | -874 | -1 349 | -726 | -83,1% | ||
| Muud kulud | -2 121 | -1 894 | -1 657 | -227 | -12,0% | ||
| Muud müüdud toodete ja teenuste kulud kokku | -9 496 | -8 379 | -8 917 | -1 117 | -13,3% | ||
| Müüdud toodete ja teenuste kulu kokku | -12 839 | -11 775 | -12 228 | -1 064 | -9,0% | ||
2018. aasta 6 kuu müüdud toodete ja teenuste kulu oli 12,84 miljonit eurot, suurenedes 9,0% ehk 1,06 miljonit eurot võrreldes 2017. aasta sama perioodiga. Otsesed tootmiskulud kokku (vee-erikasutustasu, kemikaalid, elekter ja saastetasu) olid 3,34 miljonit eurot, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,6% ehk 0,05 miljonit eurot. Muutus otsestes tootmiskuludes tulenes hindade ja toodangumahtude muutuste koosmõjust, mis mõjutasid toodete ja teenuste kulusid koos järgmiste täiendavate teguritega:
- Vee-erikasutustasud olid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga samal tasemel, ulatudes 0,59 miljoni euroni.
- Kemikaalikulud suurenesid 14,0% võrra 0,78 miljoni euroni, peamiselt tänu reoveepuhastuse protsessis lämmastiku ja muda eemaldamiseks kasutatavate metanooli ja polümeeride suurematele kogustele, mille mõju kuludele olid vastavalt 0,05 miljonit eurot ja 0,01 miljonit eurot. Lisaks reoveepuhastusprotsessi kemikaalikulude suurenemisele kasvasid ka veepuhastusprotsessi kulutused tänu halvast toorvee kvaliteedist tingitud kõrgematele koagulandi kogustele, mille mõju kuludele oli 0,01 miljonit eurot.
- Elektrikulud vähenesid 10,6% võrra 1,46 miljoni euroni, seda peamiselt seoses keskmiselt 13,2% võrra madalamatele elektrihindadele (muu hulgas võrgutasud), mille mõju kuludele oli 0,23 miljonit eurot. Hindadest tulenevat madalamat kulu tasakaalustasid suurenenud toodangumahud nii vee- kui reoveepuhastuse protsessides, mõju kuludele oli 0,06 miljonit eurot.
- Saastetasukulud suurenesid 3,7% võrra 0,51 miljoni euroni, seda peamiselt tänu 3,4% võrra suurematele heitveekogustele, mille mõju oli 0,02 miljonit eurot.
Muud müüdud toodete ja teenuste müügiga seotud kulud (tööjõukulud, kulum, ehitus- ja asfalteerimisteenused ja muud kulud) ulatusid 9,50 miljoni euroni, suurenedes 13,3% ehk 1,12 miljonit eurot. Muude müüdud toodete ja teenuste kulude muutusi mõjutasid peamiselt eelpool 2. kvartali tulemuste juures mainitud põhjused.
2018. aasta 6 kuu Kontserni brutokasum oli 17,22 miljonit eurot, suurenedes 2,9% ehk 0,48 miljoni euro võrra võrreldes 2017. aasta samal perioodiga. Kontserni ärikasum 2018. aasta 6 kuuga oli 14,34 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 4,9% ehk 0,67 miljonit eurot. Ärikasumi suurenemine tulenes peamiselt varem välja toodud brutokasumi muutustest ning madalamatest tariifivaidlusega seotud kuludest.
FINANTSKULUD
Kontserni neto finantskulud olid 0,54 miljonit eurot, võrreldes 2017. aasta 6 kuu 0,35 miljoni euro suuruse neto finantskuluga. Suurenenud kulude peamiseks põhjuseks oli madalam positiivne muutus SWAP-lepingute õiglases väärtuses võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning madalam intressikulu, mille mõjud olid vastavalt -0,25 miljonit eurot ja +0,07 miljonit eurot.
MAKSUSTAMISEELNE KASUM JA PUHASKASUM
Kontserni maksustamiseelne kasum 2018. aasta 6 kuuga oli 13,80 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama ajaga 3,6% ehk 0,48 miljonit eurot. Kontserni puhaskasum 2018. aasta 6 kuuga oli 12,00 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2017. aasta sama ajaga 13,0% ehk 1,38 miljonit eurot. Elimineerides SWAP-lepingute õiglase väärtuse muutuse mõju, oleks Kontserni puhaskasum 2018 6 kuuga olnud 11,84 miljonit eurot, suurenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 15,9% ehk 1,63 miljonit eurot.
FINANTSSEISUNDI ARUANNE
2018. aasta 6 kuuga investeeris Kontsern põhivarasse 3,07 miljonit eurot. Seisuga 30.06.2018 oli Kontserni materiaalse põhivara väärtus 174,71 miljonit eurot ning põhivara kokku 175,48 miljonit eurot (30.06.2017 vastavalt 171,67 miljonit ja 172,48 miljonit eurot).
Võrreldes 2017. aasta lõpu seisuga on nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed suurenenud 0,43 miljonit eurot 8,15 miljoni euroni. Kasv tuleneb peamiselt suurematest viitlaekumistest ja nõuetest ostjate vastu, vastavalt 0,27 miljoni euro ja 0,13 miljoni euro võrra, mis on seotud ehitustegevusega ning liitumistega seotud nõuetega ja põhiteenuste tuluga. Nõuete laekumise protsent on jätkuvalt kõrge, olles 99,59% võrreldes 99,45% -ga 2017. aasta juuni lõpus.
Lühiajalised kohustised on võrreldes 2017. aasta lõpuga suurenenud 2,50 miljonit eurot 12,15 miljoni euroni. Kasv tuleneb peamiselt 1,75 miljoni euro võrra kõrgematest võlgadest tarnijatele ja muudest võlgadest, mis on seotud torustike ehitusteenuste ja investeeringutega seotud võlgnevustega ning mida täiendasid 0,70 miljoni euro võrra suurenenud liitumistega seotud ettemaksed.
Tulevaste perioodide liitumistasude tulud on võrreldes 2017. aasta lõpuga kasvanud 0,84 miljonit eurot 20,47 miljoni euroni.
Eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks ei ole võrreldes 2017. aasta lõpu seisuga muutunud. 2017. aasta lõpus võttis ettevõte ülesse 17,52 miljoni euro suuruse provisjoni võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks, mis tuleneb 12.12.2017 Riigikohtu poolt langetatud otsusest. Lisainformatsioon eraldise kohta on võimalik saada vahearuande lisast nr 5.
Kontserni laenujääk on püsinud stabiilselt 95 miljoni euro tasemel. Laenuportfelli keskmine intressimarginaal on 0,79%. Septembri lõpus refinantseeris ettevõte pikaajalise laenu kogusummas 37,5 miljonit eurot.
Kontserni kohustiste osatähtsus koguvarast on 61,6%, jäädes vahemikku 55%-65%, mis kajastab Kontsernile omast omakapitali profiili. 2017. aasta sama perioodil oli kohustiste osatähtsus koguvarast 58,5%.
RAHAKÄIVE
Seisuga 30.06.2018 oli Kontserni likviidsus tugev. 2018. aasta juuni lõpu seisuga oli Kontserni raha ja pangakontode jääk 52,15 miljonit eurot, moodustades varadest 22,1% (30.06.2017 seisuga oli näitaja 35,34 miljonit eurot, moodustades varadest 16,4%).
Suurima panuse rahakäibele annab Kontserni põhitegevus. 2018. aasta 6 kuuga oli Kontserni äritegevuse rahakäive 17,04 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 1,14 miljonit eurot. Põhitegevuse ärikasum on endiselt peamine tegur Kontserni äritegevuse rahakäibes.
2018. aasta 6 kuuga kasutati investeerimistegevuseks 1,67 miljonit eurot, see summa kahanes võrreldes 2017. aasta 6 kuu 2,76 miljoni euro suuruse rahavooga 1,09 miljonit eurot. Investeerimistegevuse rahavoogusid mõjutasid järgnevad tegurid:
- Põhivara investeeringutega seotud rahavood kahanesid võrreldes 2017. aastaga 0,94 miljonit eurot, ulatudes 3,42 miljoni euroni.
- Torustike ehituste eest saadud kompensatsioonid moodustasid 1,68 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 0,12 miljonit eurot.
2018. aasta 6 kuuga kasutati raha finantseerimistegevuseks 8,19 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 3,59 miljonit eurot. Muutuse peamiseks põhjuseks oli 3,60 miljoni euro võrra väiksem dividendimakse.
TÖÖTAJAD
Meie jaoks on väga oluline, et kõiki töötajaid koheldaks võrdselt, et nad oleksid kaasatud otsustusprotsessi ja saaksid regulaarselt informatsiooni ettevõttes toimuvast. Usume, et töötajate kaasamine otsustusprotsessi on väga oluline selleks, et nad oskaksid ettevõtet selle arengus toetada ja mõistaksid selle olulisust. Meie töötajate vanus, rahvus, töö iseloom ning mitmed teised tegurid võivad olla väga erinevad. See tähendab, et peame töötajateni jõudmiseks, nende kaasamiseks ja kuulamiseks olema leidlikud ja paindlikud. Selleks kasutame mitmeid võimalusi ning kanaleid, nagu näiteks juhtkonna liikmete kohtumised töötajatega, infotahvlid, siseveeb, infokirjad, meeskonnaüritused ning kord kvartalis ilmuv siseleht. Märkimisväärsele hulgale meie töötajatest ei ole eesti keel esmane suhtluskeel. Seetõttu pakume töötajatele ettevõtte kulul eesti keele tunde, selleks et ka muukeelsed töötajad tunneksid ennast osana meie ühtsest meeskonnast. Lisaks sellele edastame suure osa olulisest informatsioonist töötajatele ka vene keeles.
Oleme kirjeldanud oma personalipõhimõtted. Järgime võrdse kohtlemise printsiipi nii töötajate värbamisel kui juhtimisel, mis tähendab võimalusel kõikidele võrdse võimaluse andmist. Teadvustame ja hindame meie töötajaskonna mitmekesisust ning tagame töötajate õiglase ja võrdse kohtlemise, pakkudes kõikidele samu võimalusi, kui see on konkreetses olukorras mõistlik ja teostatav. Meie jaoks on oluline tagada, et kedagi ei diskrimineerita tema ea, soo, usu, päritolu, puude, seksuaalse sättumuse, perekonnaseisu või muude asjaolude tõttu.
2018. aasta 2. kvartali lõpus töötas Kontsernis 319 töötajat, mis on sama palju kui 2017. aasta teise kvartali lõpul. Täistöökohaga töötajate arv oli 2018. aastal 308 töötajat, võrreldes 309 töötajaga 2017. aastal. 6 kuu keskmine töötajate arv oli 2018. aastal vastavalt 299 töötajat ja 2017. aastal 305 töötajat.
Töötajate jagunemine sooliselt:
| Seisuga 30.06.2018 | Seisuga 30.06.2017 | ||||||||||
| Naised | Mehed | Kokku | Naised | Mehed | Kokku | ||||||
| Kontsern, s.h. | 95 | 224 | 319 | 96 | 223 | 319 | |||||
| Juhtkond | 14 | 15 | 29 | 14 | 13 | 27 | |||||
| Tippjuhtkond | 4 | 4 | 8 | 5 | 4 | 9 | |||||
| Juhatus | 1 | 2 | 3 | 1 | 2 | 3 | |||||
| Nõukogu | 1 | 8 | 9 | 0 | 9 | 9 | |||||
Tööjõukulud olid 2018. aasta 2. kvartalis kokku 2,24 miljonit eurot, millest 0,05 miljonit eurot maksti juhatuse ja nõukogu liikmetele (välja arvatud sotsiaalmaks). Potentsiaalne bilansiväline palgakulu kohustus, kui nõukogu peaks välja vahetama olemasolevad juhatuse liikmed, oleks kuni 0,09 miljonit eurot.
DIVIDENDID
Dividendikohustus ettevõtte aktsionäride ees kajastatakse finantsaruannetes hetkest, kui kasumi jaotamine ja dividendide väljamaksmine kinnitatakse ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku poolt.
Ettevõtte dividendipoliitika kuni 2017. aastani oli säilitada dividendide tase reaalväärtuses ehk dividendide kasv on olnud võrdeline inflatsiooniga. Nõukogu hindab igal aastal, arvestades kõiki asjaolusid, aktsionäridele makstavate dividendide ettepanekut ja kinnitab selle, et esitada see aktsionäride üldkoosolekul hääletamiseks. 31. mail 2018 toimunud aktsionäride üldkoosolekul tegi nõukogu ettepaneku maksta 2017. aasta kasumist välja 0,36 eurot A-aktsia kohta ja 600 eurot B-aktsia kohta, mis on võrdne 2017. aasta puhaskasumiga aktsia kohta. Ettepanek kiideti aktsionäride üldkoosolekul heaks ja dividendid maksti välja 26. juunil 2018.
AKTSIAHINNA MUUTUSED
AS Tallinna Vesi on noteeritud NASDAQ OMX Balti Põhinimekirjas kauplemiskoodiga TVEAT ja ISIN EE3100026436.
Seisuga 30.06.2018 olid üle 5%-list otseosalust omavad AS-i Tallinna Vesi aktsionärid järgnevad:
- United Utilities (Tallinn) BV (35,3%)
- Tallinna linn (34,7%)
2018. aasta 6 kuu jooksul on aktsionäride struktuur võrreldes 2017. aasta lõpu seisuga püsinud võrdlemisi stabiilsena. 2018. aasta 2. kvartali lõpus on pensionifondide osalus veidi langenud, olles 1,31% koguaktsiatest võrreldes 1,43% 2017. aasta lõpus.
Seisuga 30.06.2018 oli AS-i Tallinna Vesi aktsia sulgemishind 10,25 eurot, mis on 4,2% madalam (2017: -10,7%) võrreldes kvartali alguse hinnaga 10,70 eurot. Samal perioodil langes OMX Tallinn indeks 0,6% (2017. aastal +1,3%).
2018. aasta 6 kuu jooksul tehti ettevõtte aktsiatega 2 289 tehingut (2017: 4 329 tehingut), mille käigus vahetasid omanikku 439 tuhat aktsiat ehk 2,2% kogu aktsiatest (2017. aastal vastavalt 640 tuhat aktsiat ehk 3,2%).
Tehingute käive oli 3 884 tuhande euro võrra madalam kui 2017. aastal ehk 4,69 miljonit eurot.
KONTSERNI STRUKTUUR
Seisuga 30.06.2018 kuulus kontserni 2 äriühingut. Tütarettevõte Watercom OÜ kuulub sajaprotsendiliselt AS-ile Tallinna Vesi ning konsolideeritakse täielikult ettevõtte aruandlusesse.
KONTSERNI JUHTIMINE
NÕUKOGU
Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Vastavalt AS-i Tallinna Vesi põhikirjale koosneb nõukogu 9 liikmest, kes valitakse kaheks aastaks. 2018. aasta 2. kvartalis toimusid nõukogu liikmetes järgnevad muutused: Hr Simon Roger Gardineri ja Hr Martin Padley ametiaega nõukogu liikmena pikendati (vastavalt kuni 03.06.2020 ja 02.11.2020), Hr Rein Ratas kutsuti nõukogust tagasi ning nimetati ametisse uus nõukogu liige Pr Katrin Kendra (ametiajaga kuni 31.05.2020).
Nõukogu on moodustanud kolm komiteed, mille ülesandeks on nõustada nõukogu auditi, juhatuse liikmete määramise, tagasikutsumise ja tasustamise ning ühingu juhtimise küsimustes.
Informatsiooni nõukogu liikmete ning komiteede kohta võib leida finantsaruande lisast number 14 ja ettevõtte kodulehelt:
Ettevõttest > Juhatus > Nõukogu
Ettevõttest > Juhtimispõhimõtted > Hea ühingujuhtimise tava
JUHATUS
Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i Tallinna Vesi igapäevast tegevust kooskõlas seaduse ja ettevõtte põhikirja nõuetega. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, lähtudes ettevõtte ja kõikide aktsionäride parimatest huvidest, ning tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale.
Juhatus ja nõukogu teevad ettevõtte huvide parimaks tagamiseks igakülgset koostööd. Vähemalt kord kvartalis toimub juhatuse ning nõukogu ühine korraline koosolek, kus juhatus teavitab nõukogu olulistest asjaoludest ettevõtte äritegevuses, arutatakse ettevõtte lühi- ja pikaajaliste eesmärkide täitmist ning seda mõjutada võivaid riske. Juhatus koostab nõukogu koosolekute jaoks juhatuse aruande, mis esitatakse piisava ajavaruga enne koosolekut nõukogule tutvumiseks.
Vastavalt põhikirjale on ettevõtte juhatus 2-5 liikmeline ja valitakse 3 aastaks.
Alates 2. juunist 2014 tegutseb AS-i Tallinna Vesi juhatus 3-liikmelisena: Karl Heino Brookes (juhatuse esimees, juhatuse liikme volitustega kuni 21. märts 2020), Aleksandr Timofejev (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoober 2021) ja Riina Käi (juhatuse liikme volitustega kuni 29. oktoober 2021).
Täiendavat informatsiooni juhatuse liikmete kohta võib leida ettevõtte kodulehelt:
RAHVUSVAHELISE LEPINGU RIKKUMISEST TULENEV NÕUE
2014. aasta mais otsustas ettevõtte nõukogu teavitada võimalikust rahvusvahelisest arbitraažimenetlusest Eesti Vabariigi vastu kahepoolses investeeringuid puudutavas lepingus sätestatud kohustuste rikkumise tõttu.
2014. aasta oktoobris alustasid AS Tallinna Vesi ja selle aktsionär United Utilities (Tallinn) B.V arbitraažimenetlust Eesti Vabariigi vastu seoses Hollandi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu rikkumisega.
Nõue esitati, kuna sellele eelnenud kolme aasta vältel toimunud intensiivsed läbirääkimised vaidluse osas kokkuleppele jõudmiseks ei kandnud vilja.
Vahekohtu istungid toimusid 2016. aasta novembris ning otsust ootame 2018. aasta teises pooles.
Täiendav informatsioon nõude kohta on leitav järgmistelt linkidelt:
https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=609264&messageId=754811
https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=627851&messageId=779161
ASJAKOHASE DOKUMENTATSIOONI JA VÄLJAVAADETE AVALIKUSTAMINE
Ettevõte hoiab oma investoreid kursis edasiste muutustega tariifitaotluse menetluses. AS Tallinna Vesi on avaldanud kogu asjakohased materjalid oma kodulehel (https://tallinnavesi.ee/investor/borsiteated/) ning Tallinna Börsil.
| KOONDKASUMIARUANNE | II kvartal | II kvartal | 6 kuud | 6 kuud | 12 kuud | ||||
| (tuhat EUR) | 2018 | 2017 | 2018 | 2017 | 2017 | ||||
| Müügitulu | 15 979 | 14 728 | 30 056 | 28 509 | 59 815 | ||||
| Müüdud toodete/teenuste kulud | -7 082 | -6 202 | -12 839 | -11 775 | -25 725 | ||||
| BRUTOKASUM | 8 897 | 8 526 | 17 217 | 16 734 | 34 090 | ||||
| Turustuskulud | -94 | -78 | -206 | -179 | -356 | ||||
| Üldhalduskulud | -1 216 | -1 216 | -2 595 | -2 782 | -5 028 | ||||
| Muud äritulud/-kulud (-) | -48 | -48 | -79 | -103 | -17 841 | ||||
| ÄRIKASUM | 7 539 | 7 184 | 14 337 | 13 670 | 10 865 | ||||
| Intressitulud | 5 | 4 | 9 | 9 | 15 | ||||
| Intressikulud | -279 | -229 | -547 | -359 | -1 502 | ||||
| Muud finantstulud (+)/ -kulud (-) | 543 | ||||||||
| KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST | 7 265 | 6 959 | 13 799 | 13 320 | 9 921 | ||||
| Dividendide tulumaks | -1 800 | -2 700 | -1 800 | -2 700 | -2 700 | ||||
| PERIOODI PUHASKASUM | 5 465 | 4 259 | 11 999 | 10 620 | 7 221 | ||||
| PERIOODI KOONDKASUM | 5 465 | 4 259 | 11 999 | 10 620 | 7 221 | ||||
| Jaotatav kasum: | |||||||||
| A- aktsia omanikele | 5 464 | 4 258 | 11 998 | 10 619 | 7 220 | ||||
| B- aktsia omanikule | 0,60 | 0,60 | 0,60 | 0,60 | 0,60 | ||||
| Kasum A aktsia kohta (eurodes) | 0,27 | 0,21 | 0,60 | 0,53 | 0,36 | ||||
| Kasum B aktsia kohta (eurodes) | 600 | 600 | 600 | 600 | 600 |
| FINANTSSEISUNDI ARUANNE | |||||
| (tuhat EUR) | 30.06.2018 | 30.06.2017 | 31.12.2017 | ||
| VARAD | |||||
| KÄIBEVARA | |||||
| Raha ja raha ekvivalendid | 52 154 | 35 344 | 44 973 | ||
| Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed | 8 151 | 6 868 | 7 716 | ||
| Varud | 441 | 484 | 457 | ||
| KÄIBEVARA KOKKU | 60 746 | 42 696 | 53 146 | ||
| PÕHIVARA | |||||
| Materiaalne põhivara | 174 713 | 171 666 | 174 451 | ||
| Immateriaalne põhivara | 771 | 816 | 811 | ||
| PÕHIVARA KOKKU | 175 484 | 172 482 | 175 262 | ||
| VARAD KOKKU | 236 230 | 215 178 | 228 408 | ||
| KOHUSTISED JA OMAKAPITAL | |||||
| LÜHIAJALISED KOHUSTISED | |||||
| Pikaajaliste laenukohustiste lühiajaline osa | 478 | 244 | 264 | ||
| Võlad hankijatele ja muud võlad | 7 955 | 7 879 | 6 200 | ||
| Tuletisinstrumendid | 411 | 622 | 578 | ||
| Ettemaksed | 3 308 | 2 806 | 2 609 | ||
| LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU | 12 152 | 11 551 | 9 651 | ||
| PIKAAJALISED KOHUSTISED | |||||
| Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt | 20 475 | 18 400 | 19 632 | ||
| Laenukohustised | 95 239 | 95 709 | 95 565 | ||
| Tuletisinstrumendid | 181 | 292 | 178 | ||
| Eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks | 17 522 | 0 | 17 522 | ||
| Muud võlad | 47 | 11 | 44 | ||
| PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU | 133 464 | 114 412 | 132 941 | ||
| KOHUSTISED KOKKU | 145 616 | 125 963 | 142 592 | ||
| OMAKAPITAL | |||||
| Aktsiakapital | 12 000 | 12 000 | 12 000 | ||
| Ülekurss | 24 734 | 24 734 | 24 734 | ||
| Kohustuslik reservkapital | 1 278 | 1 278 | 1 278 | ||
| Jaotamata kasum | 52 602 | 51 203 | 47 804 | ||
| OMAKAPITAL KOKKU | 90 614 | 89 215 | 85 816 | ||
| KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU | 236 230 | 215 178 | 228 408 | ||
| RAHAKÄIBE ARUANNE | 6 kuud | 6 kuud | 12 kuud | ||
| (tuhat EUR) | 2018 | 2017 | 2017 | ||
| ÄRITEGEVUSE RAHAVOOD | |||||
| Ärikasum | 14 337 | 13 670 | 10 865 | ||
| Korrigeerimine kulumiga | 2 839 | 3 005 | 6 170 | ||
| Korrigeerimine rajamistuludega | -141 | -125 | -258 | ||
| Muud mitterahalised korrigeerimised | -11 | 0 | -26 | ||
| Kasum/kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest | -39 | -11 | -12 | ||
| Äritegevusega seotud käibevara muutus | -427 | 264 | -558 | ||
| Äritegevusega seotud kohustuste muutus | 484 | -902 | 17 064 | ||
| RAHAVOOG ÄRITEGEVUSEST | 17 042 | 15 901 | 33 245 | ||
| INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD | |||||
| Põhivara soetamine | -3 418 | -4 361 | -9 761 | ||
| Torustike ehituse eest saadavad kompensatsioonid | 1 676 | 1 554 | 2 698 | ||
| Põhivara müügitulu | 67 | 38 | 62 | ||
| Saadud intressid | 8 | 9 | 15 | ||
| RAHAVOOG INVESTEERIMISTEGEVUSEST | -1 667 | -2 760 | -6 986 | ||
| FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD | |||||
| Makstud intressid ja laenu finantseerimise kulud, sh swapi intressid | -710 | -779 | -1 512 | ||
| Tasutud kapitalirendi maksed | -120 | -141 | -260 | ||
| Võetud laenud | 0 | 0 | 37 500 | ||
| Tasutud laenud | 0 | 0 | -37 500 | ||
| Tasutud dividendid | -7 201 | -10 801 | -10 801 | ||
| Tulumaks dividendidelt | -163 | -63 | -2 700 | ||
| RAHAVOOG FINANTSEERIMISTEGEVUSEST | -8 194 | -11 784 | -15 273 | ||
| RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS | 7 181 | 1 357 | 10 986 | ||
| RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES | 44 973 | 33 987 | 33 987 | ||
| RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS | 52 154 | 35 344 | 44 973 |
Karl Heino Brookes
Juhatuse esimees
+372 62 62 200
Manus
